Matkarada oli looduses tähistatud valge-sinine-valge
triibulise märgistusega puudel ja postidel.
Matkarada algas Kasemäe talu
lähistelt. Rada algas talu sauna juurest ja suundus mööda
endisaegset vankriteed läbi soise lehtmetsa talu uudismaa heinamaale. Alguses oli üsna raske sauna märgata, aga leidsime üles.Eelnevalt oli kõigile öeldud, et jalga tuleb KINDLASTI panna kummikud.
Mis vanasti oli heinamaa, siis nüüd olime meie tunnistajateks POKUMAA sünnil. Toredat
pilti pidavat see ala pakkuma kevadel ja suve hakul, mil POKU-d on väga ilusad ja hästi
vaadeldavad. praeguseks olidki kõrgeks kasvanud angervaksad ja nõgesed, mis
varjasid paljud POKU-dele. Kes tahtis näha, see nägi.
Ületasime diagonaalselt POKUMAA ja jõudsime soosse. Seal
kasvasid madalad männid, kased ja kuslapuupõõsad ning paarisaja meetri järel
jõudsime ÕÕTSIKULE. Õõtsik on tekkinud siin asunud järve
kinnikasvamisest ja vetrub jalgade all toredalt.
Varsti nägimegi matkarajast
vasakul kinnikasvava järve väikest mudalompi, milline on põhjatu. Liikumine sellel oli tore ja väga vesine.Kellel jalas madalad kummikud ja kes natuke rajalt kõrvale astus, võis sattuda jalgupidi vette. Nalja ja kilkeid oli palju.
Ületanud õõtsiku, pöördus rada järsult paremale ja
sisenes tüüpilisse LODUMETSA. Lodumets oli õõtsikul kasvanud puudest tunduvalt
kõrgem ja liigirikkam - siin oli maapind viljakam.
Lodumetsast jõudsime kaitseala kõige huvitavamale alale - algab KIVIKÄRA.Kivikära nimi on tekkinud kohaliku rahva suus
ammustel aegadel ja viitab ilmselt sellel alal paiknevale kivide rohkusele ja
iidsete puude – tammede, pärnade, paplite ja kuuskede erilisele kooslusele.
Mööda sihti Kivikäralt välja tulles jõudsime Järve talu õuemaile. Siin me natuke ekslesime, sest rajamärgistused kadusid järsult. Lasime majanudsjuhatajal signaali lasta ja suundusime auto suunas.
Matkaraja pikkuseks oli umbes 3 kilomeetrit.
(materjal: http://www.matk.ee/uritused/anija1.htm)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar