Nädalavahetus

Soengute tegemise päev

Täna toimus koolis soengute tegemise päev. Meie klassi esindasid sel aastal Marilin ja Egor ning tekstiligeja oli Sille.

Meie soengud olid inpireeritud mardipäevast. Meie klassi esindajad olid kui toredad maskidega ja värviküllased klounid. Idee soengutest tuli Oliver Arthurilt ning suurimad juuste soengusse sättijad ning modellide riietajad olid Liis, Mayro, Kirke, Sille ja Rander. Teised olid abiks nõu ja jõuga.

Esineti julgelt ja rõõmsalt ning lõppkokkuvõttes saavutati algklasside arvestuses auhinnaline III KOHT. Palju õnne!

Sünnipäev

Soengupäev

On vaid hetk

Täna käis meil taaskord külas teater "Sõna ja Tants" väga toreda onu Ivar Lett´iga. Saime tema esituses näha lugu "On vaid hetk".

Lugu on sellest, et mõtlema panna kõiki, kui tähtis võib olla üks hetkeke meie elus.

Selles loos tuleb juttu eilsest, tänasest ja homsest - rändame ajas, sest ainult teatris saame aega tagasi kerida või homsesse piiluda.

Teater ongi ajamasin, mis viib meid sellesse aega, kus peategelane veel lasteaias/koolis käis ja seal tekkis probleeme ühe teisi kiusava poisiga. Kuidas ta vanaisalt head nõu sai, et on olemas vaid praegune hetk ja pole vaja kinni olla tulevikus või minevikus.

Oma unenäos kohtub peategelane ka ühe putukaga, kellele on antud elada siin ilmas vaid üks päev. Kes maailma ja elu lugeda soovib, võib mõista, et see pisike Ühepäevik tahab öelda, et...ON olemas VAID HETK!

Kui poiss nende teadmistega tagasi lasteaeda/kooli läheb, on temas jõudu ja julgust ja kõik muutub-teda ei kiusata enam kunagi!

Ilus lugu sellest, kuidas me tormame oma tegemistega ikka homsesse päeva, nädalasse, aastasse... märkamata tänase päeva ilu ja hetke võlu.Väike Ühepäevik õpetab meid seda  märkama, mis on ainult nüüd ja praegu ja olema tänulik selle eest, mis olnud ja sellesse päeva mahtunud.  

Väärtustame kauneid hetki nii oma elus kui ka putukate ja loomade maailmas koos laulude ja sõnumiga eluringi jätkumisest (ülevaade: http://ivarlett.edicypages.com/mangime/on-vaid-hetk).

 

Kadripäev

Kadrisandiks käimine

Kardisantideks käisid eelkõige naised. Kadripäev oli naiste püha.

Kadrid laulsid:

Laske kadrid tuppa tulla

Kadri küüned külmetavad

Varbad aga valu teevad

Sõrmeotsad sõitelevad

Kadrid tulnud kaugeelta

Üle soo üle libeda.

Kadriemal on alati pisike õlgedest või riidest valmistatud titt kaasas. Ema palub titele hambaraha. Kes korra titte katsub, peab kka midagi andma.

Kadridel olid valged rõivad seljas, valged sukad jalas, lindid - slefid, uhked kübarad peas, isegi valge roos kübara küljes. Nad olid ilusad, punapõskseks värvitud, uhked ja peenelt saksikud. Öeldigi Mardid mustad (maa veel must) - Kadrid valged (lumi maas). Kadridel oli ka vahel vokk kaasas olnud. Ketramine oli naistel üks peamisi talviseid töid. Kadride tulekuks pidi osa villast olema juba kedratud. Ka sügisene lambapügamine toimus kadripäeva paiku. Seepärast laulsidki kadrid niipalju lammastest.

Ma soovin pereemale:

Valge lammas lahke villa

Lambal kaksi tallekesta

Teine utte, teine oinas

Teine musta, teine valge.

Ma soovin peretütrele:

Soovin kolmed kosilased

Ühed tulgu, teised mingu

Kolmandad kodoje jäägu.

Ära minnes soovivad kadrid lauldes:

Ettenurka eide õnne

Tahanurka taadi õnne

Neljanurka neiu õnne. 

Kadrijooksule järgnes kadriema juures järelpeo korraldamine ja andide jaotamine. Sinna võisid ka teised tulla küla pealt.

Igas külas võisid martide ja kadride teod ja laulud isemoodi olla.

Kui mardi- või kadrisante sisse ei lastud, siis tassiti tare ukse taha puuvirn, seamold, ader või äke, põllutöövahendid tiriti hoone katusele, puuriida otsa või keerati kummuli. Üks karistusmoodus oli ka korstna kinnitoppimine või loomade laudast välja laskmine (Kasutataud materjal: http://miksike.ee/).

Kadripäevatrall

Täna olid kõik algklasside lapsed kooli tulnud ülilahedates kadri- ja mardiriietes. Meie klassist olid kadrirõivais 10 õpilast. Kiitus teile!!!

Vahetundide ajal koguneti kooli saali, kus tehti viktoriin, mängiti ringmänge ning tanstiti seltskonnatanste. Väga tore oli!

Nädalavahetus!!!

Teatrietendus meie koolis

Kadripäevatrall

Nädalavahetus!!!

Lainepapist loomad

Täna tööõpetuse tunni ajal valmisid fantaasiarikkad loomad.

Astrid Lindgren

Täna möödus 105 aastat armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni sünnist.

Astrid Lindgren oli Rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.

Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni tütar mõtles ka Segasumma suvila välja. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks rikas.

Astrid Lindgren suri Stockholmis 8. märtsil 2002.

Astrid Lindgreni raamatute illustraator oli Eesti päritolu Ilon Wikland.

Raamatud, mida võiksid ka sina algklassides lugeda:

• Pipi Pikksukk
• Meisterdetektiiv Blonkvist
• Bullerby lapsed
• Pöialpoiss Nils Karlsson
• Mio, mu Mio
• Väikevend ja Karlsson katuselt
• Hulkur Rasmus
• Rasmus, Pontus ja Lontu
• Madlike
• Vahtramäe Emil
• Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses
• Vennad Lõvisüdamed
• Röövlitütar Ronja

Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Astrid_Lindgren

Tänu ja kiitus

Sõnapilved

Täna arvutiõpetuse tunnis tegime sõnapilvesid.

Kodus saad ka veelkord proovida sõnapilvesid luua. Lihtne vahend (juhend) märksõnapilvede loomiseks on siin: http://koolielu.ee/tools/read/14549 

Isadepäev

Mardipäev

Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril.

Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile - Martin Lutheri sünnipäevale.

Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Marti jooksmas ehk mardisandiks käisid algselt noormehed, kes riietusid tumedatesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, takkudest valehabemeid, rohmakaid maske jm kandjat tundmatuks tegevaid esemeid. Mardisandid moodustasod tihti mardipere isa, ema ja lastega. Kanti ka loomakostüüme - mardikaru, -hobune, -sokk jt.

Mardisandid liikusid mardilaupäeva õhtul salgakaupa perest peresse, soovisid vilja- ja karjaõnne ning said vastu kingitusi.

 Mardid alustasid ukse taga koputamise ja sissepalumislauluga. Pärast pererahva tervitamist võttis mardiisa kaelakotist peoga viljateri, herneid vms ja "külvas" need viljaloitsu saatel põrandale. Järgnes laste lugemisoskuse ja tüdrukute käsitööde kontrollimine, mõistatused, mängud, martide tantsimine ja muud etteasted. Mardi-isa andis vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis tervist ning edenemist. Järgnes mangumislaul, millega paluti pererahvalt ande: toidukraami, raha, maiustusi jm. Andide saamisele vastati tänulauluga, siis sooviti perele veel vilja- ja karjaõnne, lasteõnne, kosilase- ja pruudiõnne ning muid häid soove. Lahkumislaulus jäeti pererahvaga jumalaga, sooviti head edenemist ja lubati järgmisel aastal tagasi tulla.

Kui marte sisse ei lastud, laulsid nad sajatamislaulu ning võisid pererahva kiusuks ka mitmesuguseid ebameeldivaid tempe teha.

20. sajandi teisest poolest alates on mardisanti jooksnud peamiselt lapsed, kes traditsiooniliste mardilaulude asemel võivad püüda ka muude laulude, tantsude ja etteastetega pererahvalt maiustusi või raha välja meelitada (kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Mardip%C3%A4ev).

Lastevanemate üldkoosolek

Lastevanemate üldkoosolek toimub 12. novembril kell 19.00

 Päevakord:

1.      Sissejuhatus – direktor Kadri Viira

2.      Ülevaade õppe-kasvatustööst – õppealajuhataja Katrin Arandi

3.      Põhja-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo juhtivspetsialist Kairi Kilp

      Raasikul juhtunud tuleõnnetusest lähtudes.

4.      Tuuli Vellamaa – psühhodraama terapeut

5.      Raasiku vallavanem kooli juurdeehituse hetkeseisust.

6.      Küsimused, vastused.

 Ootame rohket osavõttu.

Isadepäeva tähistamine

11. novembril
algusega kell 12.00
Isadepäeva fotojaht
ja suur Pannkoogipühapäev!

Kogunemine rahvamaja ees

Päeva viivad läbi noortekeskus, skaudid, põhikool ja aktiivne isa Erik Tammsoo

Kaasa võta fotoaparaat
ja isa või vanaisa

Raasiku Põhikool 50 kontsert-aktuse proovid

Laupäeval (mardipäeval) toimub meie kooli 50 aastapäev. Meie klassi poisid ja tüdrukud on toredad laulud pähe õppinud ning saavad võimaluse oma oskusi sel tähtsal päeval ka teistele näidata.

Homme saavad asjaga seotud 2. klassi õpilased veelkord kahes üliolulises peaproovis enda lauluoskust teistelegi näidata. Homme tuleb selga panna esinemisriided või võtta need hoopis riidepuuga kaasa (täpsemalt kirjas teadetelipikutl!). Kaasa võtta naeratus ja rõõmus meel!

Euroopa matemaatika peastarvutamisvõistlus

Veebipõhise matemaatikavõistluse harjutamisvooru tulemused (seisuga 5. 11. 2012 hommik).

Egor Balandin	1071
Anna Belova	0
Helena Maria Eskor	0
Birgit Heide	141
Oliver Artur Ilves	0
Kristjan-Peeter Ivask	0
Liis Kaubner	0
Kirke Loik	348
Mayro Mett	1963
Marilin Märtson	35
Kevin Oitsalu	107
Hanna Veronika Roosimägi	67
Sille Seli	1731
Rander Toiger	0
Emily Turro	0
Mihkel Vilianskyi	1349

On veel aega mõned päevad harjutada, sest 6. 11 kustutatkse kõik proovimistulemused.
 

Raudteeohutus

Täna käis meil külas Tamo Vahemets, kes rääkis  raudteeohutusest ning liiklemisest raudteel.
Punktid, mis loengul läbi võeti:

• foor;
• vaba aeg;
• ajavaras;
• rong sõidab igal ajal;
• vaata-kuula-ela;
• võidad minuti, kaotad elu;
• ülekäik;
• otsustad ise;
• raudteerööbastel kõndimine;
• rongi ei saa keerata;
• rong ei suudakiiresti peatuda (pidurdusteekond);
• esemed raudteel;
• laiem kui näib;
• mis on ühist lennukil ja rongil;
• kui kaugel võime rongist seista;
• pole ruumi;
• vagunite alla ronimine;
• vagunitel turnimine.

Teemade vahel sa näha õpetlikke filmilõike ning kõige lõpuks sai näha šokeerivaid pilte raudteel juhtunud õnnetustest, mis panid mõtlema.

Loengu eesmärk sai täidetud - kõigile sai meelde tuletatud, et raudtee ületamine võib olla väga ohtlik.