Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril.Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile - Martin Lutheri sünnipäevale.
Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Marti jooksmas ehk mardisandiks käisid algselt noormehed, kes riietusid tumedatesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, takkudest valehabemeid, rohmakaid maske jm kandjat tundmatuks tegevaid esemeid. Mardisandid moodustasod tihti mardipere isa, ema ja lastega. Kanti ka loomakostüüme - mardikaru, -hobune, -sokk jt.
Mardisandid liikusid mardilaupäeva õhtul salgakaupa perest peresse, soovisid vilja- ja karjaõnne ning said vastu kingitusi.
Mardid alustasid ukse taga koputamise ja sissepalumislauluga. Pärast pererahva tervitamist võttis mardiisa kaelakotist peoga viljateri, herneid vms ja "külvas" need viljaloitsu saatel põrandale. Järgnes laste lugemisoskuse ja tüdrukute käsitööde kontrollimine, mõistatused, mängud, martide tantsimine ja muud etteasted. Mardi-isa andis vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis tervist ning edenemist. Järgnes mangumislaul, millega paluti pererahvalt ande: toidukraami, raha, maiustusi jm. Andide saamisele vastati tänulauluga, siis sooviti perele veel vilja- ja karjaõnne, lasteõnne, kosilase- ja pruudiõnne ning muid häid soove. Lahkumislaulus jäeti pererahvaga jumalaga, sooviti head edenemist ja lubati järgmisel aastal tagasi tulla.
Kui marte sisse ei lastud, laulsid nad sajatamislaulu ning võisid pererahva kiusuks ka mitmesuguseid ebameeldivaid tempe teha.
20. sajandi teisest poolest alates on mardisanti jooksnud peamiselt lapsed, kes traditsiooniliste mardilaulude asemel võivad püüda ka muude laulude, tantsude ja etteastetega pererahvalt maiustusi või raha välja meelitada (kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Mardip%C3%A4ev).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar