Kadripäev

Kadrisandiks käimine

Kardisantideks käisid eelkõige naised. Kadripäev oli naiste püha.

Kadrid laulsid:

Laske kadrid tuppa tulla

Kadri küüned külmetavad

Varbad aga valu teevad

Sõrmeotsad sõitelevad

Kadrid tulnud kaugeelta

Üle soo üle libeda.

Kadriemal on alati pisike õlgedest või riidest valmistatud titt kaasas. Ema palub titele hambaraha. Kes korra titte katsub, peab kka midagi andma.

Kadridel olid valged rõivad seljas, valged sukad jalas, lindid - slefid, uhked kübarad peas, isegi valge roos kübara küljes. Nad olid ilusad, punapõskseks värvitud, uhked ja peenelt saksikud. Öeldigi Mardid mustad (maa veel must) - Kadrid valged (lumi maas). Kadridel oli ka vahel vokk kaasas olnud. Ketramine oli naistel üks peamisi talviseid töid. Kadride tulekuks pidi osa villast olema juba kedratud. Ka sügisene lambapügamine toimus kadripäeva paiku. Seepärast laulsidki kadrid niipalju lammastest.

Ma soovin pereemale:

Valge lammas lahke villa

Lambal kaksi tallekesta

Teine utte, teine oinas

Teine musta, teine valge.

Ma soovin peretütrele:

Soovin kolmed kosilased

Ühed tulgu, teised mingu

Kolmandad kodoje jäägu.

Ära minnes soovivad kadrid lauldes:

Ettenurka eide õnne

Tahanurka taadi õnne

Neljanurka neiu õnne. 

Kadrijooksule järgnes kadriema juures järelpeo korraldamine ja andide jaotamine. Sinna võisid ka teised tulla küla pealt.

Igas külas võisid martide ja kadride teod ja laulud isemoodi olla.

Kui mardi- või kadrisante sisse ei lastud, siis tassiti tare ukse taha puuvirn, seamold, ader või äke, põllutöövahendid tiriti hoone katusele, puuriida otsa või keerati kummuli. Üks karistusmoodus oli ka korstna kinnitoppimine või loomade laudast välja laskmine (Kasutataud materjal: http://miksike.ee/).